Kuidas ma 5 minutiga karnevalil käisin, flamingodele otsa jooksin ja Toulouse’i kesklinnas tantsisin

HEI KULLAKESED!

Aeg läheb nii ruttu. Uskumatu, et juba on 3 kuud sellest suurest seiklusest läbi!

Alustan oma jutuga üleeelmise nädala teisipäevast. (Päris tükk tegemist oli, et pea kogu kahe nädala materjal meelde tuletada, aga õnneks on meid kolm ja koos moodustame oma mäluga ühtse terviku. Luban, et utsitan end edaspidi kõige selle maailma avastamise kõrvalt tihedamini kirjutama.) Kohati juhtub, et ka meil on mõni koolitund. Sel päeval oli lausa kolm- meteoroloogia, prantsuse keel ja taaskord meteoroloogia. Meteoroloogia loeng läheb iga korraga järjest põnevamaks ja lõpuks ometi mõistame nüüdseks ka meie METAR-it ja TAF-i. Saime tunnis ka sellise kodutöö, mis hõlmas nii SIGMET-i kaardi kui ka METAR-i ja TAF-i lugemist. Pidime ise koostama lennuplaani, välja kirjutama erinevad ilmaolud ja märkama võimalikke ilmaga seotud ohte teekonnal. See pani kogu seda kompotti lõpuks paremini mõistma ka.

Nädala keskel käisime jälle tennist mängimas. Ostsime endale nüüdseks enda pallid ka ning Minnu ja Mannu leidsid omale reketid. Nüüd on kõigil oma. Ma siin ikka proovin harjutada, et suvemängudel pärast esimest kohtumist pingile jääma ei peaks. Pöidlad pihus, et selleks ajaks koju jõuame!

dav

Neljapäeval oli oodata Propulsioni proovieksamit. Selle tarvis alustasin 400 leheküljelise õpiku läbilugemist, et veidikene asjast sotti saada. Eksamile vaid pastakaga kohale minnes selgus, et prantslaste arusaam proovieksamist on küsimuste üheskoos läbiarutamine ja õpikust vastuste otsimine. Saime noomida, et õpikud koju olime ‘unustanud’. Päris eksam toimus eelmise nädala neljapäeval ja praeguseks on juba teada, et saime kõik edukalt selle kaelast ära! 

Laupäevaks olime plikade ja Mollyga plaanid teinud, aga need jäid ebasobiva ilmaennustuse tõttu ära. Hiljem tuli välja, et ilmateade otsustas valetada ja polnud tal väga viga midagi. Õhtul toimus karneval. Mina olin vaimselt valmistunud kodus õppima ja ilmateadet kiruma, kui teised idee karnevalile minna lagedale tõid. Jätsin minemata, kuid ei kahetse, kuna suutsin nende äraoleku ajal ületada Propulsioni õpiku 200 lehekülje lävendi. Lõpuks viskasin siiski õpiku nurka ja kuna rahvas veel jätkuvalt linnas oli siis otsustasin ka ise nendega liituda. Idee teostus oli teoorias tugev aga praktikas jättis vähe soovida. Kiirustasime koos Filippoga viimasele linna viivale bussile ja sealt edasi metroole. Kohale jõudes seadsime sammud mainitud koha poole. Kui olime umbes 5 minutit kõndinud nägime enda kursusekaaslasi meile väsinud nägudega vastu kõndimas. Tuli välja, et nad olid otsustanud siiski tagasi ühikasse minna. Nooo ikka saab põhimõtteliselt… Läksime siis tuldud teed tagasi metroo peale ja kuna bussiga sõitmine tundus nagu masendav tegevus, siis otsustasime Pankaji ja Maarikaga rataste kasuks. Tegime bussiga võidu koju, aga kuna Leena ratas ei saanud päris täpselt aru kas oleks hea mõte kett maha visata või niisama jukerdada, siis jäime bussile siiski mõnisada meetrit alla.

IMG_20160410_005218.jpg

üks tool ja palju väsinud jalgu

Kuna kell 1 öösel me veel und ei tunnista, siis veetsime veel paar tundi ühe ühikatoa ukse peal lobisedes. Sain väga palju olulisi teadmisi rikaste ja vaesete kaamelite elukohtade asjus ning vastutasuks said teised naerda, kui väike see Eestimaa ikkagi on.

Vahemärkusena. Üks päev linnast tagasi sõites küsis Molly, et mitu inimest Eestis elab. Vastasime, et ligikaudu 1,3 miljonit, mille peale ta küsis uuesti nagu me poleks küsimusest aru saanud, et ”Ei, ma mõtlen Eesti riigis, mitte sinu kodulinnas.”

Pühapäeval otsustasime taaskord meie hea sõbra Molly kaasa haarata ja sõita Toulouse’i lennujaama aia taha lennukeid vahtima. Algul peatusime ühes lennuraja otsas, kuid otsustasime lõpuks siiski teise poole kasuks, kuna seal võis näha lennukeid maandumas. Tegime palju pilte ja mõnnasime niisama 🙂 Pärast paari tundi läksime läbi väikese kõrvalepõikega McDonaldsisse jälle koju. Kaua ei jõudnudki istuda, kui otsustasime, et tahaks pimedas ka lennukeid näha. Autole tuurid sisse ja minekut. Pimedas oli kõik veel ägedam kui valges. Lõpuks märkasid meid ka lennujaamas ümber lennuradade kontrollsõitu teinud töötajad ja küsisid kuidas nad meid aidata saavad. Ega me palju muud ei tahtnud kui et nad ära läheks ja me jälle külmavärinate saatel pead kuklasse saaksime ajada. Kahjuks neile meie idee ei meeldinud ja me pidime üle tee asuva maja taha minema ja tegevust jätkama.

dav

maanduva EasyJetiga

13014910_1103084766402022_448499264_n

 

DSC_0932DSC_0967DSC_0994DSC_1017DSC_1027DSC_1039DSC_1077

Esmaspäev oli taaskord koolivaba. Ilm oli super suvine ja seega me otsustasime niisama linna trullama minna. Kolistasime poodides ja maksime Maarikaga oma tulevase nädalavahetuse tripi raha ära. Nimelt sõidame tuleval reedel kolmeks päevaks koos 22 teise Toulouse’i tudengiga mägede vahel asuvasse külakesse nimega Loudenville, et jäänud ajast veel viimast võtta.

13023597_1103084793068686_1342726808_n.jpg

Loudenville

13059705_1103084739735358_366449028_n.jpg

poodides kollamas

Pärast taaskord CAF-is käimist ja kõhutäidet Palais de Justice linnaosas sõitsime jätkuvalt ilusa ilma puhul linnast välja Le Vaux-nimelisse külakesse, mille lähedal asus üks väga mõnus järveke. Linnake asub mäe otsas ja järv täpselt selle külje all. Sättisime sinna end mugavalt sisse, võtsime päikest ja õppisime kirikukellade saatel Propulsionit.

13020574_1103084753068690_1917867186_n

Emotsioonid CAF-i minnes

13000379_1103084686402030_581520876_o

Capture

Järgmine päev oli üks ilusamaid päevi Prantsusmaal olemise ajaloos. Pärast seda kui olime oma tavapärase rutiini tõttu päevitades päikeselt veidi pista saanud seadsime oma sammud loomapoodi. Esimese asjana nägime koerakutsikaid. Tunne oli nagu filmis. Maarja hoidis õnnepisaraid tagasi, mis omakorda pakkus mulle taaskord palju nalja. Samas poes oli üks suur kuri papagoi ka, kes mu peale iga kord kui ma temast möödusin häält tõstis.

Kolmapäev algas imeliselt. Mul on algaval õppeaastal au olla Eesti Lennuakadeemia Üliõpilasesinduse esimees!!! Õnnelik, õnnelik, õnnelik! Mu valimislubadus oli pannkoogipidu. Tundub, et toimis! 🙂

13023210_1103084666402032_1926000016_n

happypuppy!!!

Pärast mu toimunud sündmuste vaimustusest ülesaamist tegin veel viimased pingutused, et järgneval hommikul Propulsioni eksam üle elada. Nagu eelnevalt mainitud- toimis. Pärast eksamit ja enneolematult naerurohket prantsuse keele tundi sõitsime taaskord linna elu kaiffima. Võtsime hiinakast nuudlitopsikud kaasa ja potsatasime oma tagumendid Garonne’i kaldale Pont Neufi lähistele maha. Pidasime maha pikad filosoofilised vestlused teemal elu ning kusagil kella 19 ajal loksutasime end bussiga taas kodupoole. Bussiakendest väljavahtimine suurendab kusjuures olulisel määral linnapildist arusaamist. Oskame varsti tasapisi isegi teejuhiseid anda, kui nii jätkame.

13016303_1103084033068762_1074516657_o13062817_1103083999735432_1424705102_o13062691_1103083996402099_19332992_o

Õhtul läksime kooli kontserdile omasid toetama. Meie kursavendade bänd mängis.

Kui kontsert läbi sai läks edasi maikuus toimuva AirExpo (kohalikud lennunduspäevad) soojenduspidu. Maurasime seal Maarikaga veel paar tundi siis ringi ja selle lühikese aja jooksul jõudis päris palju juhtuda 😀 Saime omale uusi tuttavaid ja jutustasime vanade tuttavatega. Tol hetkel kui järjekord seljataha tekkis ja kuulsime, et kellegi tundmatu härra tundmatud sõbrad on meil 3 kuud silma peal hoidnud mõistsime, et on aeg kodu poole sättima hakata 😀 Anyways, tunne on nagu kohalikul superstaaril.

Reedel meil Maarjaga tunde polnud seega vedasime end taas järveäärde peesitama. Mängisime kaarte ja ‘nautisime’ kohalike ‘kas te olete napakad?’ stiilis tähelepanu. Selleks ajaks kui kolmandal musketäril koolipäev läbi sai oli teine musketär juba päevast väsinud ja otsustas koju ära minna. Meie Maarikaga võtsime aga Molly kaasa ja läksime linna, sest Maarika leidis, et tal oleks jakki vaja. Jakki me muidugi ei leidnud, aga palju muud selle eest leidsime. Jalutades kuulsime ühelt tänavalt kostuvat kaasahaaravat muusikat, mis meid nagu magnetiga kohale vedas. Tegemist oli sarnase tänavatantsushowga nagu ühes postituses eelnevalt kirjutasin. Muusika sai minuga üheks ja ise arvates, et ma elan vaid plaksutades kaasa õõtsusin ma vist juba kogu täiega. Mind märkas üks tantsijatest, kes mind kohe platsi keskele sikutas. Selline saigi lugu kuidas Leena Toulouse’i kesklinnas veidi jalga keerutas. Good old times tulid meelde kohe!

13045633_1103083959735436_698264202_n

lihtsalt ilus tänav 🙂

13054729_1103083916402107_1461818138_o

 

Tagasi koju jõudes tegin lõpuks ENAC’i ees pildi ka ära!

13023252_1103083929735439_95703933_n.jpg

Laupäeval sõitsime oma neljase juba eelnevalt tutvustatud tüdrukutepundiga 165 kilomeetrit ida poole Narbonne’i linna. Plaan oli minna mere äärde ilma nautima. Kohale jõudes selgus aga, et olime tuulega valearvestused teinud ja pärast 15 minutit bikiinides lõdisemist pakkisime asjad kokku ja asusime tuulevaiksemat järvekest otsima. Otsisime kaardilt kõige lähedamal asuvama veekogu ja sõitsime kohale. Tegemist oli merest maismaale suubuva üsna porise loiguga. Seisime ja mõtlesime, et no mis see olgu? Pika seismise peale jäime silmitsema eemalseisvat pikkade roosade pulkade kogu. Mõni minut hiljem oli vastus käes- flamingod! Poleks elu sees osanud arvata, et neile niimoodi otsa koperdame! Jälle naeratus näol 🙂 Pildistasime mis me pildistasime, aga telefoniga tehtud pildilt ei näe nad rohkemat välja kui tavalised tuvid. Lombi juures otsa ümber pöörates otsustasime taas oma armsaks saanud Le Vaux’i lähistel asuva järve kasuks. Seal oli ka tuuline, aga mõnus.

12959263_1103083849735447_226096460_o

13036366_1103083899735442_253415131_o13009722_1103083893068776_1521457280_o

Pühapäev oli pesupäev. Ühtlasi ka järjekordne lennukinillimispäev. Jagan Teiega ka toredaid klõpse.

DSC_0006DSC_0100DSC_0113DSC_0129DSC_0152

Täna läksime Maarikaga kalliks saanud Pech-David’i mäele kolmapäevaseks meteoroloogia eksamiks õppima. Läbisime umbestäpselt 6 lehekülge, kui jõudsime otsusele, et huvitavam on jooga käppa saada, koeri vahtida (või jooksvaid mehi, keda Maarika ekslikult hääle järgi koerteks peab) ja lennukeid tuvastada.

dkd

Lõpetuseks. Ma olen jätkuvalt tänulik, et mul on võimalus siin olla. Nende inimeste, selle keskkonna ja kõigi nende lennukite keskel! Võtan mulle antud ajast maksimumi ja naudin oma elu iga minutit, et täiendada oma kogemuste-, mõtteviiside ja seiklustepagasit. Tehke Teie sama! 

pro-cam

Leena

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s